Monday, November 22, 2010

Liis Tappo-Treial: Toiduhinna tõus mõjutab lapsi

Liis Tappo-Treial on MTÜ Aino Järvesoo Mälestusfond esinaine
Eelmisel aastal oli tõsine oht, et tasuta koolilõuna satub eelarvekärpijate tõttu ohtu. Õnneks nii ei juhtunud. Inimeste pahameel, et esimesena minnakse laste kallale, aitas koolilõuna päästa. Päriselt koolitoit ei kadunud, küll aga vähendati riigipoolset toetust kutsekooliõpilaste lõunale.

Mis aga juhtub koolilõunaga, kui selle maksumust vähendatakse samal ajal kui toiduained muudkui kallinevad? Kutsekoolides on peale rahastuse vähendamist olukord, kus tegelikult peavad lapsed korraliku kõhutäie saamiseks siiski juurde maksma. Aga just kutsekoolides õpivad sageli vaesemate perede lapsed, kellel pole võimalik lisa maksta. Olen kuulnud, et selleks, et laps ikkagi süüa saaks, pakutakse paljudes koolides lihtsalt kartulit kastmega. See on toit, mille valmistamisest jätkub riigi toest. Järgmisel aastal on tugi vaid 71 euro senti ühe lapse koolilõuna kohta.

Põhikoolis käivatele lastele on toetus natuke suurem. Sellele vaatamata imestavad summat kuuldes paljud. Kui Aino Järvesoo Mälestusfond kuulutas proua Järvesoo sajanda sünniaastapäeva puhul välja tervisliku koolilõuna konkursi, siis paljud küsisid – mis mõttes saab üheks portsuks kulutada vaid 11 krooni ja 73 senti? Koolilõunas võiks ju olla ka killuke kala või liha. Seal peaks leiduma värsket salatit ja köögivilja, kartulit ja leiba. Puududa ei tohiks ka laste lemmik - magustoit.

Euroopa Liidu abil on Eesti koolidesse jõudnud koolipuuviljad. Kui kool teeb taotluse, siis saab iga õpilase kohta toetust 3 krooni ja 35 senti nädalas, et selle eest pakkuda näiteks kas õuna või kooritud porgandeid. Koolipiimatoetus 6 krooni ja 53 senti liitri kohta on aga piimahinna tõustes selgelt ajale jalgu jäänud.

Paraku on aga lugu nii, et kuigi toiduained muudkui kallinevad, ei ole koolilaste lõunale lisaraha leitud. Nii on korraliku toidukorra valmistamine suuresti kokkade hea fantaasia ja pühendumise küsimus. Kui me viisime Aino Järvesoo Mälestusfondiga koolilaste seas läbi küsitluse, mis on nende lemmiktoiduks, selgus et selleks on makaroniroad. Makaron on odav tooraine, millest saab suure koguse lihtsat sööki. Aga kas ka kõige tervislikumat?

Mind paelus telekokk Jamie Oliveri püüdlus Suurbritannias koolilapsi tervislikumalt sööma õpetada. Ka Eestis on laste ülekaalulisus aina murettekitavamaks probleemiks saamas. Sageli on ülekaalulisuse põhjuseks just üksluine toidusedel. Vähe puuvilju ja juurvilju lapse menüüs võib tähendada vanemas eas mitte ainult halba toitumisharjumust, vaid ka tõsiseid terviseprobleeme.

Aino Järvesoo Mälestusfondi retseptikonkurss parima koolinädala menüü leidmiseks ongi mõeldud abikäe ulatamiseks. Et kui kokkadel on ideed otsas ja meel vähestest võimalustest morn, siis saavad nad tulla meie lehele ainojarvesoofond.blogspot.com ning leida mõne nutika retsepti. Ega see kerge ülesanne ole sajale lapsele soe lõuna kokku panna napi 75 euroga. Aga konkursile ongi oodatud osalema lapsevanemad, kes sageli koduski piskuga koduköögi imesid korda saadavad.

Eks kõik lapsevanemad looda, et nende lapsed saavad koolis head kodust toitu. Selleks, et kasvavate toiduhindade kiuste mitte ainult makaronidega läbi ajada, ongi vaja suuremat planeerimist ning kokkuhoidu. Kui isegi sellest ei piisa? Mis saab siis, kui järgmisel aastal jõuluvaheajalt kooli saabuvad lapsed ei saa enam korralikku toitu, sest koolitoidutoetus ei kata uute kõrgemate eurohindadega toiduainete maksumust? Ma arvan, et sellise hirmu ärahoidmiseks peaks riigiisad uue aasta eelarvesse iga lapse lõuna maksumusele mõne eurosendi juurde lisama.




1 comment:

  1. Toetan kahe käega koolilaste tervislikku toitlustamist. Alatu on laste pealt kokku hoida!

    ReplyDelete